Uudised

Õppepäev Tallinna Tehnikaülikoolis 22. november ille

19. novembril külastas Pärnu Koidula Gümnaasiumi G3BK klass TalTechi loodusteaduskonda. Pärnust asuti teele kell 7.45 ning TalTechi jõuti poole kümnest, kus õpilased ilma pikema viivituseta ka vastu võeti.


Esimesena tutvuti geenitehnoloogiaga ning selleks oli ka ette valmistatud praktikumitund. Geenitehnoloogia laboris eraldas iga õpilane oma suu limaskesta rakkudest DNA ning sellega viidi läbi vastav katse. Tööd laboris juhendas geenitehnoloogia magister Lenne Nigul. Katse lõpuks selgitati välja, kas õpilastel esines CCR5 geenis delta 32 mutatsioon või mitte. Selle mutatsiooni tõttu ei saa HI-viirusosakesed kinnituda ega siseneda valgetesse vererakkudesse, sest nende pinnal asuvad CCR5 retseptorid on liiga lühikesed ning ebasobilikud. Tänu sellele mutatsioonile esineb vähesel osal rahvastikust resistentsus enim levinud HIV nakkustüübile. 

Järgmisena rääkis doktorikraadiga baketrioloog Pirjo Spuul haigustekitajast helicobacter pylorist, mis  põhjustab väikesel hulgal nakatanutel maohaavandeid, gastriiti ja maovähki. Kuigi helikobakteriga on nakatunud üle 2 miljardi inimese, ei esine suuremal osal mitte mingisuguseid sümptomeid. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased (Pirjo Spuuli juhtimisel) uurivad aga helikobakteri mõju maksarakkudele ning kuidas helikobakteri poolt tekitatud muutused võivad viia vähi tekkeni.

Sealt edasi suunduti mikrofluidika laborisse, kus professor Ott Scheler rääkis ja demonstreeris katseid väga väikeste vedelike kogustega. Ta näitas, kuidas eraldatakse vedelikukogused, mis on oma mahult nanoliitrisuurused. Sellistesse vedeliku osakestesse saab igaühte sisestada näiteks bakteri, mille abil saab teha uusi spetsiifilisemaid uuringuid geenitehnoloogias.

Peale mikrofluidikat suundusime laborisse, kus tegeleti haruldase neuroloogilise haiguse Pitti-Hopkinisi sündroomi uurimisega. Seda haigust on diagnoositud kõigest 500 inimesel. Erinevalt teistest neuroloogilistest haigustest, mis avalduvad alles hilisemas eas, mõjutab see haigus organismi juba sünnijärgselt (või isegi enne seda). Pitti-Hopkinsi sündroom põhjustab tõsist arengupeetust, epilepsiahooge ning hingamisprobleeme. Meile selgitati, et seda haigust põhjustab kõigest üks geen (TCF4), mis muudab selle tõve veel erakordsemaks. Peale selle on geeni TCF4 polümorfism (geeni järjestuse muutus) ka üks skisofreeniat põhjustavatest faktoritest. See asjaolu muudab selle geeni uurimise veelgi huvitavamaks ning olulisemaks.
Vahelduseks erinevatele teadusuuringutele rääkis meile TalTechi õppima asumisest programmijuht ja dotsent Vello Tõugu. Järgmisena võttis meid vastu biokeemia doktor ja vanemteadur Tiit Lukk, kes andis huvitava ülevaate struktuuribioloogiast. Ta rääkis sellest, kuidas valkudest moodustatakse kristalle ning kuidas on need kasulikud meditsiinis erinevate ravimite tootmisel.

Veel saime teada palju huvitavat toidutehnoloogia ja erinevate toidutoodete aretuse kohta. Kunagi suitsutati paljusid toite, kuid hiljem avastati, et suitsutatud tooted on kartsinogeensed (vähki tekitavad). Seetõttu on toidutehnoloogia abil loodud näiteks liha, mis pole tegelikult suitsutatud, vaid sinna on lisatud sarnaseid lõhna-ja maitseaineid. Niimoodi saadakse tervislikumad toidud ning säilitatakse maitsete mitmekesisus inimeste toidulaual.

Pärast pikka teadmisterohket päeva oli võimalus ülikooli kohvikus endale kehakinnitust osta. Toit oli väga maitsev ja kõht tühjaks juba ei jäänud. Peale söömist räägiti üle veel hommikuse katse teoreetiline osa ning selgusid tulemused: G3BK viiel õpilasel esines delta 32 mutatsioon heterosügootses olekus, kuid resistentne ei olnud keegi.

Kokkuvõteks võib öelda, et oli paeluv ja teadmisterohke päev. Õpiti palju uut ja huvitavat ning kidlasti saadi ka ideid, kuhu edasi õppima minna. Siin kohal tahaksin tänada õpetaja Sirje Miglaid toreda koolipäeva organiseerimise eest ja samuti TalTechi töötajaid, kes meid meeldivalt vastu võtsid ning meiega päev otsa tegelesid.

Henry Niemann


 

Esimesena tutvuti geenitehnoloogiaga ning selleks oli ka ette valmistatud praktikumitund. Geenitehnoloogia laboris eraldas iga õpilane oma suu limaskesta rakkudest DNA ning sellega viidi läbi vastav katse. Tööd laboris juhendas geenitehnoloogia magister Lenne Nigul. Katse lõpuks selgitati välja, kas õpilastel esines CCR5 geenis delta 32 mutatsioon või mitte. Selle mutatsiooni tõttu ei saa HI-viirusosakesed kinnituda ega siseneda valgetesse vererakkudesse, sest nende pinnal asuvad CCR5 retseptorid on liiga lühikesed ning ebasobilikud. Tänu sellele mutatsioonile esineb vähesel osal rahvastikust resistentsus enim levinud HIV nakkustüübile. 

Järgmisena rääkis doktorikraadiga baketrioloog Pirjo Spuul haigustekitajast helicobacter pylorist, mis  põhjustab väikesel hulgal nakatanutel maohaavandeid, gastriiti ja maovähki. Kuigi helikobakteriga on nakatunud üle 2 miljardi inimese, ei esine suuremal osal mitte mingisuguseid sümptomeid. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased (Pirjo Spuuli juhtimisel) uurivad aga helikobakteri mõju maksarakkudele ning kuidas helikobakteri poolt tekitatud muutused võivad viia vähi tekkeni.

Sealt edasi suunduti mikrofluidika laborisse, kus professor Ott Scheler rääkis ja demonstreeris katseid väga väikeste vedelike kogustega. Ta näitas, kuidas eraldatakse vedelikukogused, mis on oma mahult nanoliitrisuurused. Sellistesse vedeliku osakestesse saab igaühte sisestada näiteks bakteri, mille abil saab teha uusi spetsiifilisemaid uuringuid geenitehnoloogias.

Peale mikrofluidikat suundusime laborisse, kus tegeleti haruldase neuroloogilise haiguse Pitti-Hopkinisi sündroomi uurimisega. Seda haigust on diagnoositud kõigest 500 inimesel. Erinevalt teistest neuroloogilistest haigustest, mis avalduvad alles hilisemas eas, mõjutab see haigus organismi juba sünnijärgselt (või isegi enne seda). Pitti-Hopkinsi sündroom põhjustab tõsist arengupeetust, epilepsiahooge ning hingamisprobleeme. Meile selgitati, et seda haigust põhjustab kõigest üks geen (TCF4), mis muudab selle tõve veel erakordsemaks. Peale selle on geeni TCF4 polümorfism (geeni järjestuse muutus) ka üks skisofreeniat põhjustavatest faktoritest. See asjaolu muudab selle geeni uurimise veelgi huvitavamaks ning olulisemaks.
Vahelduseks erinevatele teadusuuringutele rääkis meile TalTechi õppima asumisest programmijuht ja dotsent Vello Tõugu. Järgmisena võttis meid vastu biokeemia doktor ja vanemteadur Tiit Lukk, kes andis huvitava ülevaate struktuuribioloogiast. Ta rääkis sellest, kuidas valkudest moodustatakse kristalle ning kuidas on need kasulikud meditsiinis erinevate ravimite tootmisel.

Veel saime teada palju huvitavat toidutehnoloogia ja erinevate toidutoodete aretuse kohta. Kunagi suitsutati paljusid toite, kuid hiljem avastati, et suitsutatud tooted on kartsinogeensed (vähki tekitavad). Seetõttu on toidutehnoloogia abil loodud näiteks liha, mis pole tegelikult suitsutatud, vaid sinna on lisatud sarnaseid lõhna-ja maitseaineid. Niimoodi saadakse tervislikumad toidud ning säilitatakse maitsete mitmekesisus inimeste toidulaual.

Pärast pikka teadmisterohket päeva oli võimalus ülikooli kohvikus endale kehakinnitust osta. Toit oli väga maitsev ja kõht tühjaks juba ei jäänud. Peale söömist räägiti üle veel hommikuse katse teoreetiline osa ning selgusid tulemused: G3BK viiel õpilasel esines delta 32 mutatsioon heterosügootses olekus, kuid resistentne ei olnud keegi.

Kokkuvõteks võib öelda, et oli paeluv ja teadmisterohke päev. Õpiti palju uut ja huvitavat ning kidlasti saadi ka ideid, kuhu edasi õppima minna. Siin kohal tahaksin tänada õpetaja Sirje Miglaid toreda koolipäeva organiseerimise eest ja samuti TalTechi töötajaid, kes meid meeldivalt vastu võtsid ning meiega päev otsa tegelesid.

Henry Niemann