1733 - Saksa koguduse organistile tehti ülesandeks tütarlastekooli pidamine. Seda kooli nimetati tol ajal neitsite kooliks (Jungfernschule), ent vaid mõni aasta.
1788. a muudeti tütarlastekool 2-klassiliseks alamrahvakooliks. Koolis õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist ja usuõpetust. Lisaks anti ka algteadmisi geograafias ja ajaloos.Tütarlastekoolis oli kõige enam käsitööliste, kuid ka kaupmeeste, ohvitseride ja jõukamate linnakodanike lapsi. 1791. aastal õppis koolis 30 õpilast.
1805. a reorganiseeriti kool Pärnu Linna Tütarlastekooliks. Tütarlastekool oli nüüd linna ülalpeetav ja ka õppekava laiendati. Koosseisulisi õpetajaid oli kaks, kuna kirjutamist, vene keelt ja joonistamist õpetasid kaks tunniandjat.
1838. a pandi ametisse inspektriss. Õppeained jaotati nelja mees- ja ühe naisõpetaja vahel.
1852. a muudeti kõrgemaks kooliks nimetusega Pärnu Kõrgem Linna-Tütarlastekool (Höhere Stadt-Töchterschule zu Pernau). Kool oli 3-klassiline, õppetöö toimus saksa keeles. Ka selle kooli klasside arv suurenes ja õppeaeg pikenes järgnevate reorganiseerimiste käigus.
1860. aastast oli kool nelja-aastase kursusega. Õpilasi õppis nendel aastatel 100 ringis. See kool oli ühtlasi tütarlaste haridustee viimaseks, kõige kõrgemaks astmeks. Õpetajanna-kutse saamiseks tuli sooritada täiendavad eksamid ülikooli või kohalike poeglastegümnaasiumi juures. Ülikooli naisi õppima ei võetud.
Tütarlastekooli asukohaks oli ühekorruseline puumaja, mis asus looduslikult kaunis kohas südalinna edelaservas Tallina värava lähedal Vee ja Kuninga tänava nurgal.
1854. a augustist kuni 1861. a detsembrini õppis selles koolis Lydia Koidula. Ta lõpetas esimese eesti rahvusest kasvandikuna kooli täieliku õppekursuse väga hea lõputunnistusega.
1863. a hävis esimene teadaolev koolimaja tules.
1863 -1866 valmis uus koolihoone Rüütli tänavas. Haridustempel avati pidulikult 11.jaanuaril 1866. Seda tunti nime all die weisse Töchterschule (sks valge tütarlastekool).
1881. a anti koolile I järk
1890. a - algas järkjärguline minek venekeelsele õppetööle. Viimane saksakeelne lend lõpetas 1894. aasta kevadel ning uuest õppeaastast oli kool venekeelne.
1894. a 1. detsembril sai Pärnu I järgu linna-tütarlastekool gümnaasiumi õigused ja hakkas kandma nime Pernovskaja Ženskaja gimnazija. Gümnaasiumi õppekorraldus rakendus 1895. aasta jaanuarist.
1902. a 16. augustil võeti vastu uus kaasaegne koolihoone Nikolai tänaval.
1907. a 7. oktoobril valmis tütarlastekooli võimla.
Sügisel 1916. aastal evakueeriti kool Venemaale Tveri linna, kuna koolitöö Pärnus 1916 -1917 õppeaastal seisis.
1917-1918 õppeaastal töötas kool linnavalitsuse eraalgatusel.
1918. a 9. novembril - sündis eestikeelne gümnaasium nimetusega Pärnumaa Rahvahariduse Seltsi poolt ülalpeetav Pärnu Eesti Kõrgem Tütarlaste Kool.
1919. a juunis andis Pärnumaa Rahvahariduse Selts kooli Pärnu linna omavalitsusele üle.
1919 - Pärnu Linna Tütarlaste Keskkool
1920 - Pärnu Linna Tütarlaste Reaalgümnaasium
1922 - IX ja X klassis avatakse reaal- ja gümnasiaalharu (humanitaarharu).
1923 - Pärnu Linna Tütarlaste Gümnaasium
1924.a. alates töötas kool kaheosalisena: loodi humanitaar- ja majapidamisharu.
1937 - Pärnu II Gümnaasium
1940 - Pärnu II Keskkool
1941 - Pärnu II Gümnaasium
1944 -1945 Pärnu II Keskkool
26.detsembril 1944. a anti koolile ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega nr 425 Lydia Koidula nimi, sellest alates kandis kool nime Pärnu Lydia Koidula nimeline II Keskkool.
1951. a koolis juures alustas tööd üks I klass.
1952. a 1.septembrist segakool. Pärnu Linna TSN TK otsusega muudeti Pärnu I ja II Keskkool segakoolideks ja nende vahel jaotati ka Pärnu I Seitsmeklassilise Kooli klassikomplektid (1.-7.klass).
1954 - KOKORAA (Koidula kooli raadio) asutamise aasta. Korrapäraselt läksid saated eetrisse alates 1955.aastast.
1961 - Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool
1964 - toimus I Koidula kooli konverents (KOKOKO), mis oli keemiateemaline.
1966 - juunikuus anti luba avada II Keskkoolis esimene matemaatikaklass.
1969 - sügisest lubatakse matemaatika kallakuga klassi asemel avada esimene matemaatika-füüsika eriklass.
1973 - tööd alustas esimene vene keele ja kirjanduse klass.
1979. a kolis kool äsjavalminud koolimajja Pärnu äärelinnas Metsa tänaval. Kooliga liideti
VIII 8-klassiline kool. Õpilaste ja õpetajate arv suurenes oluliselt.
1981 - sügisel anti käiku kooli uus võimla.
1982 - detsembris sai valmis kooli ujula.
1984 - komplekteeriti koolis esimene sõjalise algõpetuse klass (lõpetas 3 lendu).
1989 - vene keele ja kirjanduse klassi asemele moodustati humanitaarklass,
alustas tööd bioloogia-keemia klass.
1995. aasta juulist Pärnu Koidula Gümnaasium
1998 - lisaks humanitaarklassile avati ka humanitaar-reaalklass.
2000 - alustas tegevust uus kooliraadio, mis hiljem hakkas kandma nime KGFM.
2005 - vastu tulles õpilaste huvile õppida reaalaineid just meie koolis, komplekteeriti reaalklass.
2014 1. september - käivitus Pärnu linnas koolivõrgu ümberkorraldus, mille käigus eraldati põhikoolid gümnaasiumiastmest. Selle tulemusel muutus Pärnu Koidula Gümnaasium ainsaks loodus- ja reaalharidust andvaks gümnaasiumiks Pärnus.
2015 1. september - Pärnu Koidula Gümnaasiumist sai riigigümnaasium ja kõige kaasaegsema õppekeskkonnaga kool Pärnumaal. Taasavati täielikult renoveeritud koolimaja.
Projekti rahastati Euroopa Liidu perioodi 2007-2013 struktuuritoetusest vastavalt "Elukeskkonna arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna "Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng" meetme „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine” tingimustele.
