Uudised

Inimese evolutsioon 21. aprill anne-ly


Kolmapäeval, 20 aprillil oli suurepärane võimalus G1BKl kuulata loengut teemal “Inimese evolutsioon”. Lektoriks oli PhD Sergei Põlme Tartu ülikoolist.

Ümber lükatud sai osa müüte varasemate inimliikide kohta ning vastuseid õpilaste küsimustele. Kas teadsite, et neandertaalid olid väga targad? Tihti kasutatakse sõna “neandertaal” sünonüümina sõnale “rumal”, kuid nemad olid just need, kes kasutasid pigi liimina, et kokku kleepida kivist tööriista pead luust või puidust käepidemele. Pigi kogumine võttis palju intellekti, sellist protsessi ei olnud kromanjoonlane ehk Homo sapiens võimeline järgi tegema.

Õpilastele tutvustati ka vähem tuntud Denissova inimest. Ühest Siberis olevast koopast leiti tüdruku sõrmelüli ning hammas, mis olid ebatavaliselt suured, et vkromanjoonlasele kuuluda. Aastal 2010 tuvastati ning tehti kindlaks DNA anlüüsi põhjal, et tegemist oli omaette liigiga, mitte ebaharilikult suure tüdrukuga. Denissova inimesed elasid 30 000 aastat tagasi kromanjoonlaste ja neandertaallastega samaaegselt, nende täpne väljasuremise põhjus ei ole teada, kuid oletatakse, et selle taga võis olla denissovlaste väike arv võrreldes tema kaaslastega, ristudes Homo sapiensiga muutus see arv aina väiksemaks.

Meie, kromanjoonlased oleme sotsiaalne ja rahumeelne liik. Teadlased on välja selgitanud, et meie passiivsus tuleneb meie ajumassi vähenemisest. Ligikaudu viimase 20 000 aasta vältel on inimaju mass vähenenud 15%.  Seda väidet kinnitab Siberis algatatud katse, milles uuriti  hõberebaste evolutsiooni ja käitumismustreid. Katse käigus aretati, vaid kõige passiivsemaid loomi ning nende järglasi omakorda passiivsete rebastega. Peale 12 põlvkonnalist aretust oli näha, et rebaste koonud on lühenenud, nende näod muutusid feminiinsemaks, keha oli väiksem ning nende aju suurus oli vähenenud 15%. Sellest võime järeldada, et teiste liikidega on võimalik sama juhtuda, ka inimesega.

Õpilased said põhjaliku ülevaate kust meie tuleme, kromanjoonlaste eluviisist, rändamisest ning suhetest teiste liikidega. Tutvustati ka meie kaugete sugulaste eluviisi ning suhteid teiste kaasmaalastega.

 

Kolmapäeval, 20 aprillil oli suurepärane võimalus G1BKl kuulata loengut teemal “Inimese evolutsioon”. Lektoriks oli PhD Sergei Põlme Tartu ülikoolist.

Ümber lükatud sai osa müüte varasemate inimliikide kohta ning vastuseid õpilaste küsimustele. Kas teadsite, et neandertaalid olid väga targad? Tihti kasutatakse sõna “neandertaal” sünonüümina sõnale “rumal”, kuid nemad olid just need, kes kasutasid pigi liimina, et kokku kleepida kivist tööriista pead luust või puidust käepidemele. Pigi kogumine võttis palju intellekti, sellist protsessi ei olnud kromanjoonlane ehk Homo sapiens võimeline järgi tegema.

Õpilastele tutvustati ka vähem tuntud Denissova inimest. Ühest Siberis olevast koopast leiti tüdruku sõrmelüli ning hammas, mis olid ebatavaliselt suured, et vkromanjoonlasele kuuluda. Aastal 2010 tuvastati ning tehti kindlaks DNA anlüüsi põhjal, et tegemist oli omaette liigiga, mitte ebaharilikult suure tüdrukuga. Denissova inimesed elasid 30 000 aastat tagasi kromanjoonlaste ja neandertaallastega samaaegselt, nende täpne väljasuremise põhjus ei ole teada, kuid oletatakse, et selle taga võis olla denissovlaste väike arv võrreldes tema kaaslastega, ristudes Homo sapiensiga muutus see arv aina väiksemaks.

Meie, kromanjoonlased oleme sotsiaalne ja rahumeelne liik. Teadlased on välja selgitanud, et meie passiivsus tuleneb meie ajumassi vähenemisest. Ligikaudu viimase 20 000 aasta vältel on inimaju mass vähenenud 15%.  Seda väidet kinnitab Siberis algatatud katse, milles uuriti  hõberebaste evolutsiooni ja käitumismustreid. Katse käigus aretati, vaid kõige passiivsemaid loomi ning nende järglasi omakorda passiivsete rebastega. Peale 12 põlvkonnalist aretust oli näha, et rebaste koonud on lühenenud, nende näod muutusid feminiinsemaks, keha oli väiksem ning nende aju suurus oli vähenenud 15%. Sellest võime järeldada, et teiste liikidega on võimalik sama juhtuda, ka inimesega.

Õpilased said põhjaliku ülevaate kust meie tuleme, kromanjoonlaste eluviisist, rändamisest ning suhetest teiste liikidega. Tutvustati ka meie kaugete sugulaste eluviisi ning suhteid teiste kaasmaalastega.