Koidula kooli G3E klassil avanes oktoobri lõpus võimalus osaleda projektis „Tants ja teater ELis“, mille raames veetsime viis päeva Brüsselis. See ei olnud tavaline klassireis – pigem selline kogemus, kus said korraga nii õppida, avastada kui ka paremini aru saada, kuidas Euroopa meie ümber toimib.
Üks esimesi peatusi oli NATO peakorter. Juba kohale jõudes oli selge, et tegemist on väga kindla süsteemi ja täpselt toimiva keskkonnaga. Ringkäigu jooksul saime paremini aru, kui suur roll on NATO-l tänapäeva julgeolekus ning kui paljusid riike ja inimesi selle otsused mõjutavad. Kohtumine Eesti suursaadiku Jüri Luigega andis sellele kõigele inimliku mõõtme – ta rääkis oma tööst nii, et see tundus korraga väga vastutusrikas, aga samas ka päris ja käegakatsutav.
Euroopa Komisjonis kohtusime Oliver Mõruga, kes töötab Kaja Kallase kabinetis. Tema jutust jäi kõlama, kui mitmekesine see töö tegelikult on – alates analüüsist ja suhtlusest kuni kiirete otsusteni. Samuti tuli hästi välja, et sinna jõudmine ei ole mingi müstiline tee, vaid pigem järjepideva töö ja huvi tulemus. See mõjus paljudele motiveerivalt.
Kõige rohkem jäi aga meelde Euroopa Parlamendi külastus. Jüri Ratas rääkis oma tööst nii, et see andis päris hea pildi igapäevaelust parlamendis – palju suhtlemist, arutelusid ja pidevat tasakaalu otsimist erinevate huvide vahel. See aitas mõista, et otsused ei sünni kiiresti ega lihtsalt, vaid nende taga on pikk protsess ja palju vaatenurki.
Ringkäik hoones andis sellele kogemusele teise mõõtme. Kui jõudsime saali, kus toimuvad arutelud ja hääletused, tekkis hetkeks tunne, et oleme osa millestki suuremast. See ei olnud enam lihtsalt koht, millest oleme kuulnud, vaid keskkond, kus päriselt kujundatakse tulevikku. Just seal tekkis mitmel meist mõte, et selline suund ei ole sugugi kättesaamatu – kui huvi on olemas, siis on ka võimalused.
Reisi sisse mahtus ka päev, mil saime Brüsselit omal käel avastada. Jalutasime linnas ringi, sattusime nii tuntud paikadesse kui ka väiksematele tänavatele ning proovisime kohalikku toitu. Brüssel jättis väga rahvusvahelise mulje – eri keeled, erinevad inimesed ja pidev liikumine tekitasid tunde, et see on tõeline Euroopa keskus.
Lisaks kõigele ametlikule jäi meelde ka see, kui palju aega veetsime lihtsalt koos. Reisimine muudab klassi kuidagi ühtsemaks – tekivad uued jutud, jagatakse muljeid ja mõtteid ning tekib rohkem arutelusid ka teemadel, millest tavaliselt koolis nii palju ei räägi.
Tagasi tulles ei jäänud see kogemus ainult meie endi sisse. Korraldasime koolis ELi-teemalise õhtu, kus sidusime oma reisi muljed tantsu ja teatriga. See oli hea võimalus anda nähtule ja kogetule loominguline väljund ning tuua see ka teiste ette.
Lisaks jagasime reisi hetki sotsiaalmeedias ning panime kokku fotonäituse, mida sai vaadata kogu kool. Nii jõudis see kogemus ka nendeni, kes ise kaasa ei tulnud, ja jäi kooliperele kauemaks meelde.
Kokkuvõttes oli see reis palju enamat kui lihtsalt väljasõit. See aitas paremini mõista, kuidas Euroopa toimib, ja pani mõtlema ka enda võimaluste peale tulevikus. Kõige olulisem võib-olla ongi see, et pärast seda tundub see maailm kuidagi lähem ja arusaadavam.
