G1E klassi õpilastel oli 17.-21. märtsini võimalus käia Erasmus+ õppereisil Hispaanias eesmärgiga tutvuda lähemalt Hispaania keele- ja kultuuriruumiga ning ka koolieluga.
Reisi esimesed kaks päeva möödusid Kataloonia pealinnas Barcelonas, kus kõigil oli võimalus tutvuda iseseisvalt linna ja selle vaatamisväärsustega ja praktiseerida oma võõrkeeleoskust. Kellelgi ei saanud märkamata jääda Antoni Gaudí suursuguse katedraali Sagrada Familia ikka veel pooleliolevad ehitustööd ja teised omanäolised hooned, aga ka vanalinn oma varakevadiselt rahuliku kulgemisega. Kuulsal La Rambla jalakäijate tänaval, mis suvel sumiseb ja kihab turistidest, tehti rahulikult ettevalmistusi uueks hooajaks.
Teisipäeva hommikul sõitsime ühiselt Montjuici mäe tippu, mis oli põnev kogemus, sest sõita tuli esmalt köisraudtee vagunis ja seejärel ümber istuda gondlisse, kust avanesid uhked vaated üle terve linna. Teisipäeva õhtupoolikul sõitsime rongiga Aragóni autonoomse piirkonna pealinna Zaragozasse, kus meid ootas ees tutvumine kohaliku koolieluga.
Kolmapäeval tervitaski meid San Valero katoliikliku kooli väravate juures õppejuht Estrella, kes andis algul ülevaate pühaku järgi nime saanud hariduskompleksist, mis hõlmab põhikooli vanemat astet (alates 7.klassist), gümnaasiumi, kutseõpet, ülikooli ja ka ülehispaanialiselt korraldatud e-õpet.
Kool on ümbritsetud kõrge aiaga ja territoorium on jagatud erinevateks osadeks, kus õpilastel on näiteks oma alad, kus vahetunni ajal hea värskes õhus viibida või siis näiteks palli taguda. Nägime ka töökodasid, kus parajasti olid oskusi omandamas tulevased automehhaanikud ja keevitajad. Kutseõpe on populaarne, sest annab head praktilised oskused edasiseks tööeluks ja iseseisvaks toimetulekuks. Hooned ja nende sisustus olid suhteliselt kulunud, samuti ei näinud klassiruumides nutitahvleid. Samas olid õpetajate ja õpilaste vahelised suhted sõbralikud ja vaimse tervise probleeme seal eriti ei pidavat olema. Koolipäev algab tavaliselt kell 8, tunnid kestavad 55 minutit ja lõppevad juba kell 14.00. Koolis lõunat ei pakuta, päeva keskel on pooletunnine paus kodust kaasavõetud või näksiautomaadist ostetud eine söömiseks. Kuna 19. märts oli Hispaanias isadepäev, oli õpetajatel võimalik osaleda isadepäeva missal kooli väikeses kabelis. Kohal olid mõned õpetajad ja õpilased ja nagu kuulsime, ei hinda tänapäeva noored usku jumala kõikvõimsusse enam sellisel määral, nagu tegid seda vanemad põlvkonnad.
Pärast tunde külastasime ühiselt Aljaferia paleed, mis on pärit juba keskajast ja kannab endas erinevate ajastute ja kultuuride arhitektuurilist pärandit. Palee ühes osa tegutseb ka Aragóni piirkonna parlament, mille istungite saal on istungitevahelisel ajal avatud kõigile külastajatele. Elevust tekitasid õues kasvavad ja vilju kandvad apelsinipuud ja nende ümber õilmitsevad alpikannid. Alpikanne nägime hiljem ka linna kaunistavates amplites ja suurtes lillepottides. Hoonekompleksi ühes osas oli kuulsa Hispaania kunstniku Francisco de Goya tööde väljapanek. Nagu hiljem vanalinnas jalutades avastasime, on sealse uhke peaväljaku ühes otsas ka talle pühendatud ausammas. Varasema kolme väljaku asemel on nüüd üks suur väljak, mille äärde jääb kohalikele väga oluline ja uhke katedraal Basilica del Pilar ja hispaaniakeelseid maid sümboliseeriv modernne purskkaev Fuente de la Hispanidad.
Reisi viimane, reedene päev algas varakult, sest ees ootas kodutee: Zaragozast Barcelonasse ja sealt Riia kaudu koju. Kuigi peaaegu kõik transpordivahendid hilinesid, jõudsime väsinud, kuid õnnelikena õhtul Pärnusse. Reisi jäävad meenutama rohked pildid, muljed sõbralikest ja abivalmis hispaanlastest, möödunud päevade jooksul omandatud kogemused, aga ka klassiga toredasti koos veedetud hetked. Kindlasti tugevdas reis motivatsiooni õppida keeli ja laiendas silmaringi. Õpilasi saatsid reisil hispaania keele õpetaja Kristel Teearu, Erasmus+ koordinaator Mari Erm-Reining ja klassijuhataja Helle Marttila.
