Nordplusi projekt viis sel korral kahekümneliikmelise seltskonna Ida-Soome, saatjateks õpetajad Sirje Miglai ja Cedrut Kuusk. Õpilasi võõrustas kaks kümnendat klassi, üks Rantasalmi ja teine Sulkava koolist.
Reis algas vaheaja teisipäeva hommikul kell neli. Kes magas, kes ootas päikesetõusu - unest uimastena alustati teekonda tuhande järve maale. Saabudes oma külaliskooli, tutvusime oma uute soome sõpradega, kes olid meile kaaslasteks järgnevatel päevadel. Esimese päeva õhtuks olid kõik õpilased, kas siis paaris või üksi, jõudnud oma pere juurde ning tehti esimest tutvust kodukohaga.
Teisel päeval külastati Porosalmi järve äärset spaahotellikompleksi Järvisydänt. Tegu oli väga luksusliku, viikingi hõngu kohaga, kus interjööri osaks oli maja läbiv puitpaat. Nagu giidi jutust selgus, on see väga populaarne koht pulmade, konverentside ja muude suurürituste keskusena. Enne vorstikeste grillimist kojas, kasutasime juhust mägede vallutamiseks. Pärastlõunal sai koolis kätt proovida kaneelisaiade küpsetamises ja minna kuulama väikest puhkpillide ettekannet, muusikuteks Rantasalmi kooli õpilased.
Nagu eelnevatel hommikutelgi alustasime ka neljapäeva jalutuskäiguga. Pole paremat viisi hoida ennast vormis Koidula treppideks, kui käia mäest üles ja alla! Päeva tippsündmuseks kujunes Putkisaloni lambafarmi külastus. Meile tutvustati talu ajalugu, elanikke (aasta kõrghetkel kuni viissada), hooneid ja karjaaedu, karjakoerte tööd ning treeningut. Väga mõnus oli kuulata väikeste kapjade kõminat, kui lambad karjaga mööda kihutasid. Kuna programm lõppes kella kahest, otsustas Rantasalmi rahvas pidada ühise pikniku linnutornis, kus oldi juba kolmandat korda. Üritasime laiendada oma kaardimängu oskuseid, kuid soomlaste õpetatud mängureeglid jäid enamikule arusaamatuks. Kaardimänge paistis harrastavat kogu Sulkava rahvas, näitasid õhtupoolikud teiste Soome õpilaste kodudes.
Reedel tutvustati meile Saimaa Geoparki, mis hõlmab arheoloogilisi, ökoloogilisi, ajaloolisi ja kultuurlisi aardeid. Suured järved ümbritsetud künklike männikutega - need olid peamisteks vaatamisväärsusteks Vilkaharju Geopargis. Ära ei jäänud ka suure rändrahnu vallutamise auks peetud lumesõda, initsiaatoriks õpetaja Kuusk. Järgnev õhtusöök tuli valmistada õpilastel ise, kes küpsetasid kuulsaid Karjala pirukaid, samuti valmis suures koguses köögiviljapüreesuppi. Et saadud kalorid ära kulutada, toimus koolisaalis joogatund. Päev kulmineerus soomekeelse muusikali “Tunteellinen kone” vaatamisega, millega tähistati Rantasalmi noorsooteatri 25. sünnipäeva. Kuigi keel oli võõras ja pikkadest tekstiosadest oli raske aru saada, andis muusikalist taustajõudu suurepärane noorteorkester.
Reisi viimane päev algas võimalusega kaua magada, kuid nauditi ka viimaseid hetki koos võõrustaja perega: kes käis paadiga sõitmas, kes ümbruskonna kõige kõrgemas tipus, kes nautis lihtsalt hommikusööki pereringis. Hüvastijätt oli küll raske, kuid sõit pidi jätkuma. Tee viis meid Savonlinna Riihisaari muuseumisse ning sealt edasi sõitsime Vene piirile aina lähemale ja lähemale, kuni lõpuks jõudsime Siikalahti. Meie ees asus populaarne lindude rände sõlmpunkt, kus tipphooajal võib korraga peatuda kuni 15 tuhat lindu. Sellega lõppeski meie looduse mitmekesisuse (biodiversiteedi) avastamine Soomemaal ning asusime kodu poole teele. Rõõmustusega saame teatada, et projekt saab jätku juba augusti lõpus, mil meie Soome sõbrad külastavad Pärnut.
Ilona Tamm G3A, Agnes Kõmmus G1BK
Pildid (Autor Robin Rahula G2R3)
