24. aprillil toimus Pärnu Koidula gümnaasiumis järjekordne Koidula-kooli konverents - KOKOKO. Kui eelmisel aastal tähistati Eesti vabariigi 90. aastapäeva ja vaadati ajaloos tagasi, siis sel aastal heideti pilk tulevikku: arutleti, milline on elu meie vabariigis siis, kui tähistame Eesti 100. aastapäeva.

Konverents teemal „Eesti -100" algas plenaaristungiga, kus kõneles riigikogi liige Igor Gräzin Eesti poliitika tulevikusuundadest.

Töörühmades tulid  arutlusele sellised tulevikuteemad, nagu tuumajaam Eestis, infotehnoloogia arengusuunad, autod ja autoteed, Eesti kaitsevõime, geneetiliselt muundatud toit ning hariduselu tuleviku-Eestis.

„Tuumajaam Eestis" oli üles ehitatud kolmele ettekandele: Rauno Siinmaa (11.a) ettekanne tutvustas tuumaelektrijaamade ehitust ja tööpõhimõtted, Gerli Viikmaa 11.a klassist  rääkis nende kasumlikkusest Eestis ja avalikkuse suhtumisest tuumaenergiasse. Peaesinejaks oli Ivo Palu, Tallina Tehnikaülikooli doktorant, kes kõneles üldisest energiatarbimisest ja erinevate energiatootmisviiside koos kasutamise võimalustest Eestis.

Sektsioonis „Geneetiliselt muundatud toit" kõneles Maaülikooli teadusprorektor, professor Anne Luik pärilikult muundatud põllukultuuridest ja sellega seotud riskidest. Kuulajad said teada, et geneetiliselt muundatud kultuure on kergem kasvatada, aga taimed on haigustundlikumad. Hoolimatus looduse suhtes avaldub selles, et muundgeenid võivad valla pääseda näiteks mesilaskorje kaudu, mis kiirendab mikroorganismide evolutsiooni. Võib tekkida ka „superumbrohi" ja palju muud, mis vähendab looduslikku regulatsiooni.
Inimestele on muundatud toit allergiate põhjustajaks. Anne Luik pani kuulajatele südamele, et söödagu ikka Eesti marju ja õunu - meil on veel geneetilise saastumise probleemid olematud.

Infotehnoloogia arengusuundi vaadeldi sektsioonis „Suhtlusvõrgustikud", kus kõneles 10. klassi õpilane Kristjan Tattar noorte seas populaarsetest saitidest. Peamiseks probleemiks suhtlusportaalide kasutamisel on teise inimese hindamine vaid välimuse järgi. Internetis olles ei arvestata, et see on ka päris elu, kuigi selles osaletakse anonüümsena. Probleem on veel selles, et lastevanematel puudub ülevaade laste osalemisest suhtlusvõrgustikes. Arutelus püüti vastuseid leida küsimusele, kui sellised suhtlusvõrgustikud ära kaotada, siis mis peaks asemele tulema.
TTÜ Informaatikainstituudi professor Kuldar Taveter selgitas erinevusi suhtlusvõrgustiku ja sotsiaalse võrgustiku vahel. Esile tõusis tulevikuvisioon, mis puudutas kõigile universaalse virtuaalse identideedi loomist: see võimaldaks võrgus liikuda kõikjal sisse logimata. Põhjalikumalt peatus Taveter veel personaalsete assistentide ehk agentide teemal, kes aitaksid virtuaalsuhtlejat nii tööl kui eraelus.

Töörühma „Autod ja autoteed" peaesinejaks oli Eesti Teede Lääne sektsiooni juhataja Enn Raadik, kes tutvustas ühe suurema tulevikuprojekti, Via Baltica ehitamist. 10.r klassi õpilane Ott Sääsk rääkis vesinikautode loomisest ning sellega seotud probleemidest, ta väitis, et praeguse tehnoloogiaga pole vesinikkütusel töötavaid autosid ratsionaalne kasutusele võtta.

Sektsiooni „Eesti kaitsevõime" läbiviijad olid leitnant Kristian Kivimäe ja nooremleitnant Oove Allmaa, kes oli ette valmistanud ülevaatliku slaidikava „Vene agressioon Gruusias".
Ettekanne andis põhjaliku ülevaate Venemaa ja Gruusia relvakonfliktist ning Lõuna-Osseetia ja Abhaasia olukorrast. Mõtlemapanevad pildid südmuskohast kinnitasid, et väikeriigid peavad kokku hoidma. „Kui me täna ei aita Gruusiat, siis homme ei aita Gruusia meid," rääkis Allmaa.

Töörühma „Hariduselu tuleviku-Eestis" juhendas Mihkel Kübar Tartu Ülikoolist. Kübar rääkis: „Tegelikult ma ei ole Tartu Ülikoolist, vaid elan Tartus. Töötan hoopis Põlva linnavalitsuses ning ma ei räägi haridusest kümne aasta pärast." Hariduse tuleviku ennustamist pidas Kübar kasutuks, sest see jääks liialt oletuste tasandile.
Mihkel Kübar oli ette valmistanud kolm teemat, probleemjuhtumit, millele rühmad pidid lahendusi leidma ning vastama ka teemaga seotud küsimustele. Kõik kolm probleemi olid võetud tänapäevasest koolielust. Kõlama jäi küsimus,  kas tänane kool soosib loovust.  Vastati, et  soosib, aga vähe. Õppekava tuleks üle vaadata, fakte vähendada, arutelusid peaks rohkem olema, et õpilased saaksid kõigi ees oma arvamust avaldada. Huvitegevusi ja ringe võiks reklaamida huvitavalt, neil peaks olema köitev sisu, mis oleks seotud noorte eluga ning tekitaks soovi minna ja teha.
Sektsiooni lõpus esitas külaline Katrin Uutsalu küsimuse, kuidas suhtuvad noored puudmisvabadusse. Arvamusi tuli erinevaid, õpetaja Merit Sarandi arvas, et seda vabadust kasutades kaoks õpilastel distsipliin. Samas kõlas õpilaste seast  arvamus, et see õpetab ennast hindama ning vastutama, et kõik vajalikud asjad saaks tehtud.
Sektsioon oli pigem arutlev kui teadmisi andev. Sektsiooni juhendaja lubas kasutada töörühmade mõtteid oma igapäevases töös.

Töörühma „Süsteemne ja süsteemitu keel" juhatas sisse Jaana Schmidt. 11.r klassi õpilased Jan Bogdanov ja Martin Eenpõllu olid ette valmistanud ettekande, mis seletas, kuidas on omavahel seotud keel ja matemaatika. Vastuseks on mõtlemine.
Teisena esines Mihhail Poolak 12.b ettekandega argikeelest: kui valesti kasutavad paljud inimesed  tänapäeval eesti keelt, sealhulgas ka avaliku elu tegelased. Palju näiteid tõi ta konverentsi plenaaristungil osalenud Igor Gräzini esinemisest. Poolak seletas, et paljud vead tulenevad inglise keele otsetõlkest.
Sektsiooni erikülaline, endine tippuurija Urmas Krüger tutvustas kuulajatele oma tööd. Krüger rääkis, et tema töös on oluline kurjategija maailma mõistmine. Inimsuhetest kõneldes märkis külaline, et kõik halb ja hea, mis inimesed teevad, tuleb nende juurde tagasi või läheb napilt mööda, harva vajub unustuse hõlma. Lõpetuseks sõnas Krüger, et kõige lihtsam moodus kommunikeerumiseks on näidata suhtluspartneritele oma uudishimu.

Esimene KOKOKO toimus 45 aastat tagasi, 1964. aastal ja oli keemiateemaline.

Liisa Post
Anni Saare
Kristi Medell
Ats Kurvet
Vegard Kruusla
Tõnis Haaviste
Ille Rohtlaan